4.5. Metallide leidumine looduses

Väga väheseid metalle (nt Au, Pt) leidub looduses ehedana. Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena mitmesugustes maakides. Maak on mineraal või kivim, mis on mingi lihtaine või liitaine saamisel tooraineks. Maagid koosnevad enamasti mitmest ainest, sisaldades peale metalliühendi kõrvalaineid.

Põhilised mineraalitüübid on oksiidid, sulfiidid, kloriidid, karbonaadid ja sulfaadid. Aktiivsed metallid esinevad loodused tavaliselt sooladena ja neile on iseloomulikud ioonilise sidemega ühendid. Tuntuim neist on kivisool ehk haliit (joonis 1). Kuna sellised soolad on väga hästi lahustuvad, leidub neid suurel hulgal merevees.

Joonis 1. Kivisool ehk haliit, looduslik NaCl.

Leelismuldmetalle ja magneesiumi leidub kõige sagedamine vees raskesti lahustuvate karbonaatide või sulfaatidena (joonis 2).

Joonis 2. MgCO₃ ja CaCO₃ 

Paljud mitteaktiivsed metallid esinevad looduses oksiidide ja sulfiididena (joonis 3), aga ka hüdroksiididena ja hapnikhapete sooladena. Nendele ühenditele on väga iseloomulik ioonilis-kovalentne side, mis on oma omaduselt ioonilise ja kovalentse sideme vahepealne.

Joonis 3. Alumiiniumi  põhimineraal boksiit (Al₂O₃ × nH₂O) ja raua põhimineraal hematiit (Fe₂O₃)

Metallid (plii, tsink, nikkel, vask jt), mille ühendites on kovalentse sideme osakaal suur, leiduvad looduses sageli sulfiididena.

Joonis 4. Raua ja väävli põhimineraal püriit (FeS₂) ja pliiläik (PbS)

Tabel 1. Mõned näited metallide tähtsamatest looduslikest ühenditest