Selles peatükis tegeled enam kasutatavate katsevahendite ja olulisemate reeglitega, millega peab katsetades arvestama, et mitte ennast ja teisi ohustada. Üle saavad korratud füüsikalised ja keemilised nähtused ning reaktsioonide kulgemise tunnused ja tingimused. Samuti saad selgeks levinumate gaaside omadused, nende saamise ja kogumise.
See peatükk õpetab Sulle arusaama ainetest ja sellest, millistest osakestest erinevad ained koosnevad ning milliste sidemete abil osakesed üksteisega seotud võivad olla. Õpid kasutama keemiliste elementide perioodilisustabelit ja leidma elemendi oksüdatsiooniastet. Read more about 2. Keemia keel
Selles peatükis saad ülevaate anorgaaniliste ühendite maailmast: õpid tundma oksiide, happeid, aluseid ja soolasid. Pärast materjali läbitöötamist peaksid oskama ka aineklasside omavahelisi seoseid reaktsioonivõrranditena üles kirjutada. Samuti saad teada, mida kujutab endast pH ja kuidas selle järgi lahuse keskkonda määrata.
Selle peatüki läbimise järel oskad analüüsida erinevaid lahuseid ning eristada lahuseid pihussüsteemidest. Samuti tegeled mitmete arvutusülesannetega, mis käsitlevad lahuse protsendilist koostist, tiheduse arvestamist arvutamisel ning tutvud lahustuvgraafikute ja sealt leitava informatsiooniga. Read more about 4. Lahused
Metallid ümbritsevad meid kõikjal ning nendest valmistatakse nii konstruktsioonidetaile, ehteid kui ka tarbeesemeid. Selles peatükis tutvud metallide oluliste omaduste ning kasutusvaldkondadega. Saad teada, miks hävivad metallid keskkonna toimel ja kuidas toimub redoksreaktsioon. Samuti oskad pärast selle peatüki läbimist selgitada, millest sõltub keemilise reaktsiooni kiirus.
Mool on keemikute jaoks väga oluline suurus. Selle teema läbimisel saad teada, mis on mool ning kuidas on ta seotud aineosakeste arvu, aine massi ning aine ruumalaga. Samuti õpid lahendama moolidega seotud arvutusülesandeid reaktsioonivõrrandite põhjal.
Selles teemas tegeled süsinikuühendite maailmaga ehk alustad orgaanilise keemia õppimisega. Kõigepealt tutvud selle maailma keskse elemendi – süsiniku ning tema allotroopidega. Õpid tundma ja üksteisest eristama süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid, nende olulisemaid omadusi ning nende aineklasside lihtsamaid esindajaid. Samuti õpid selgeks süsivesinike struktuurivalemite koostamise põhimõtted.
Selles peatükis tegeled keemia ja elukeskkonnaga. Saad teada, mida kujutavad endast eluks olulised süsinikuühendid – rasvad, valgud ja sahhariidid – ning õpid tundma tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui Sinu keha saab kütust toidust, siis energeetikatööstusele on vaja teistsuguseid kütuseid. Siin peatükis käsitleme ka neid. Samuti teeme ülevaate tarbekeemiatoodetest ja polümeeridest, mis muudavad meie igapäevaelu palju lihtsamaks. Käsitleme ka natukene olulisemaid keskkonnaprobleeme ja seda,... Read more about 8. Keemia ja meie elukeskkond
